Nii toredalt palju imelikke olukordi on viimasel ajal ette tulnud.
Alustaks ehk sellest, et viimati bussiga Viljandisse sõites istus mu kõrval üks kutt, kes muudkui vaikselt vajus ja vajus kuni lõpuks nagu päriselt mu õlale magama end sättis. Ma tõesti ei teadnud, kas naerda või nutta. Kui üles ärkas, siis ei öelnud ka midagi, vaid lihtsalt vaatas mulle otsa ja naeratas.
Siis eile käisime vanaemal külas. Istusime neljakesi köögis ja üks hetk lihtsalt ei saanud enam köögi uksest välja, link läks katki. Kedagi targemat appi ka ei saanud kutsuda, sest vanaemal on hea komme välisuks kiiresti enda järelt lukku keerata ja siis võti sinna ette jätta. Ehk siis me pidime igal juhul seest poolt end ise välja rammima, kui me ei oleks just tahtnud, et kaks ust sama päevaga maha oleks saanud murtud. Nii me siis kolkisime ja laamendasime oma pool tundi vähemalt, kuni lõpuks ukse lukusüdamiku ja kogu muu kätte saime ja end köögist välja lõhkusime.
Täna käisime emaga poes, tegin siis mingi leti juures sammu taha ja ehmatasin ära, sest astusin millelegi peale... kahele kilekotis olevale verivorstile. Nagu wtf miks mingid kaks verivorsti poes põrandal olid??
Aga muidu on jätkuvalt toredad kooliajad ja ma ei taha millestki muust rääkida. Võiks juba see vaheaeg peale hakata.
No comments:
Post a Comment