Abandoned

Oeh. Mis küll juhtus, et mul see asi siin nii meelest läks, et lausa otsingureale automaatselt miskit ei visanud, kui krissujea hakkasin kirjutama... 

Igatahes all is good.. not great, but good! 

KKK

Sitting here alone upon my room... well... actually köögis istun. Juba suurema osa oma päevast olen siin istunud. Asi on vist selles, et siin on laud, mille taga saab reaalselt istuda + laelamp, mille paistel ei tunne ma, nagu ma oleks kala suures akvaariumis.

Põhimõtteliselt whenever-whenever mul mingi suurem koolikirjatöö, ma alati istun tunde köögis, kirjutan, logelen ja kuulan Maniat. Kas üks raadiojaam saaks üldse parem olla? (v.a mu spotify muidugi)

Igatahes päeval käisin siis korraks poes. Mingid VÄGA tähelepanelikud (ja Kopli-stiilis hirmuäratavad) vene noormehed kõnelesid mulle vastu tulles omavahel vene keeles minust JA MA SAIN ARU. KÕIGEST. Vene keel hakkab külge nagu takjas ma ütlen. "A vot eta zenzina." mhm, correct, olen küll. tänan, et märkasite. "Estonka" - also true. Eem, kas ma siin nüüd tajun selgeltnägijaverd või mis? Kui ma nüüd ise soovunelmaid ei kuulnud, siis nad vist ütlesid krasivaja ka, aga noh ütlesid v ei, tänks eniveis. Muidugi mina ise ka nt käin linnas ringi (podisen muidugi eesti keeles või siis vahepeal möllab ka sisesomm või sisejänki), et "ah, no see on siin nüüd bus, definitely!" "Sininen... aah viisi, no hieno!"

Siis viskasin tavaari koju ja läksin kooli.

Ja siis tulin koju, jätkasin grupitööd, plaanisid mõrva(sid), tegin grupitööd edasi, valisin kääride ja Mari pudrunuia vahel, lõpetasin oma osa grupitööst, otsisin välja kindad ja maski, JA NÜÜD OOTAN, ET SAAKS SELLE ASJA ÜKSKORD OMETI SAADETUD. (1 h juba üle tähtaja, aga TLÜS pole see vist probleem). Minu jaoks siiski on. Mulle ei meeldi.

aga lõpp paistab.

ühtlasi ka selle postituse jaoks.

PÜHAPÄEVAL ON BLACK LABEL SOCIETY. mu esimene PÄRIS kontsert. better be good. BETTER BE!!!!!!

wonderful

Kuna ma ei suuda turunduse kodutööd rohkem hekseldada ja tööle end sättida on ka veel veidi liiga vara (ja ega ei viitsi ka), siis ongi ainuõige Spotify-ga kaasa rokkida ja siia miskit üles heita.

Neljapäeval liikusin siis oma üheks ainsaks päris vabaks päevaks/ õhtuks Tartusse. Kõigepealt ajasin pikad jutud maha H-ga ja siis B-ga ja siis mõlemaga korraga. Woohoo. Nii tore oli. Neile läheksin lausa iga nädal külla, kui vaid saaks.

Järgmine hommik ronisin kohe ruttu rongile, sest kellel siis reede õhtul kooli ei oleks eks. Loeng oli vist ok(?), õppejõud oli mingi eriti noor ja üliõnnelik, et sai seal ees miskit seletada, aga no tore tegelikult, ma olin ka kohe tema õnnelikkuse üle õnnelik... kuni ta siis ükshetk otsustas, et võiks minu ja K käest arvamust küsida. Nagu eeh "Umm, oh... yeah, so... this is..." (jap ing.k loeng, international värk. Ma järjekordselt unustasin end seda tumedanahalistest koosnevat gruppi jälgima. Üks preils näris nii hoogsalt Hubba-Bubbat, et ma kartsin, et tal lõug nõksatab mingi hetk paigast)

Loeng ise aga lõppes oodatust varem, mis igal teisel juhul oleks olnud õnnistus!!!, ent sel korral oli mul plaan T-ga linnas kokku saada pärast kooli ja noh ega Tallinnas ei jõua kuskile 5 minutiga. Õnneks aga oli K-l ka vaja mingi tund surnuks lüüa enne rongi ja seega tegime Virus tiire ja ma rääkisin talle herr Propaganda loengutest ja kapriisitsemistest.

Siis nagu kellavärk pidi K ära minema ja T helistas, et ta nüüd Estonia juures. Läksime siis Cubanitasse, aga kõik oli of coors kinni broneeritud. Kuidagi jõudsime siis pooljuhuslikult Butterfly'sse. Väga mõnus koht.

Pärast paaritunnist kokteilitamist otsustasime edasi liikuda. Liikumine T-ga on aga omaette ooper. Ma satun sageli mingisse jutuhoogu ja siis ei pane enam tähele, kuhu me täpsemalt suundume, ja T, ta võtab kohe hobukaariku juhirakmed enda kätte ja hakkab ma ei tea mis valedes suundades liikuma :D

Ah ja siis korraks astusime ka Deja Vu-sse sisse. Mis koht see selline on? Esimese hooga andis see punane valgus ja need lettidel aelevad poolpaljad tsikid veits sellise stripika fiilingu. Aga vist ikka ei ole päris nii hull? Eniveis me seal kaua ei olnud.

Aga mis oli naljakas selle Deja Vu juures oli see, et kohe kui me uksest sisse astusime tuli meie juurde mingi naine:" no tüdrukud, minge pange riided ära, siis vaatame, mis edasi saab"
Ütleme nii, et meile jäi mõlemale T-ga tunne, nagu me oleks sinna proovipäevale läinud. :D Thanks, but no thanks.

vacay

PUHKUS.. õppepuhkus.. but still PUHKUS!!!!!!!!!!
Meeletult õnnelik sellise väikse asja üle.

ja reede- laup tõotavad ka mahedad tulla.
Reedel siis kavas üritustesari Kritta-Tritta-Kriin back in Tln ja laupäeval M-BirthdayPartyMadness.

CAN'T WAIT!

RANDOM RANT: Episode 1. Secrets

Goffman kirjutab lahti selle, miks näiteks sosistamine on ebaviisakas. Noh intuitiivselt võib seda isegi nii ära seletada, aga samas kui keegi mõtet sinna päris ei suuna, siis just maybe ta ise ka päris sellesse punkti kohale ei jõua.

So why is whispering considered rude?

Because secrets can be kept this way, but not the fact that secrets are being kept.

Ja nüüd mõelgem kõik viimasele korrale, kui keegi palavalt sinu läheduses kellegi teisega sosistas. Oli ju kuidagi häiriv tunne? Probably polnud jutt isegi sinuga seotud, ent siiski, sa ju ei tea. See kõik oli üks suur susisev saladus.

Since I've been gone

AGA miks mitte blogida vahelduseks ka niisama tühjast-tähjast?

Mul on vaba päev (töölt). ÕNNEKS muidugi on aeg juba eos sisustatud koolitööde poolt. Ehk siis parasjagu nuputan ühte esseed välja. Sain vist nüüd mingi mõtte ka, aga kes selle küll paberile paneb? Nagu reaalselt paberile, sest meiliga ometi midagi saata ei või. Sest nagu c'moon, kes siis muidu loodust tapab ja printerite tinti raiskab, eks.

Oh btw oh issand seda sama raiskamist tööl. Ma ei tea kui tihti nad seal printeritel tinti vahetavad, aga ilmselt kord nädalas at least. 

Varsti peabki juba kooli ka minema. Õnneks L.P loengud lähevad ruttu ja ma ei unele neis mitte kunagi. See-eest see homne... 

Ahjaa homse loenguga seoses. Kas pole naljakas, et mul on nüüd nii Tartu kui Tallinn kogemuse põhjal päris mitmeid selliseid erinevaid õppejõude olnud, kes on lausa katastroofiliselt mingite limonaadide reklaamnäod/sõltlased. Nt TÜs jõi üks õppejõud konstantselt Nestead, teine Coca-Colat (mõnes loengus ka 2l pudelist #kurgudraakonid). Nüüd on aga selline, kes ei saa audika uksest ilma Sprite'ta sisse. Mis värk nagu sellega on? Ma mõistan, et nagu vahepeal isutab, aga no tõesti? Iga päev? 

Aga aitab kah. Olgem siis tublid ja avagem advendikalendreid!