Tubli tunne on. Lebotan laupäeva õhtul oma suures voodis ja enne uue päeva algust sain lausa planeeritud koolitöödega ühele poole. woo, ma õpin ette. dafuq is going on with me ?
Käisime täna emaga vanaemal külas. Istume siis toas ja ma vaatan, et vanaemal voodi kõrval mingi imelik asi , mida ta lauana kasutab. Näitan siis näpuga sellele ja küsin ema käest, et mis see on . Ta siis väga tavaliselt , ilma naljata vastab mulle : "See on linik" ... you don't say? (selle asjanduse peal oli linik) ja no ma tõesti olin ka varem laualinikuid näinud, aga ema mul vist nii ei arvanud. Läks siis natuke aega mööda ja vanaema ja ema hakkasid toast ära minema. Ma siis ruttu, et kas keegi siis tõesti mulle ei ütle, mis asi see siin on. ( näitasin jälle näpuga eelnevalt mainitud tundmatule objektile, mida kattis linik). Vanaema siis seekord : "See on linik!"
oeh. Andsin alla ühesõnaga. Praeguse hetkeni ei tea, mis asja selle liniku all peideti. Väga kahtlane igatahes. Mingisugune vandenõu ilmselt...
Oi ja ongi juba pühapäev, varsti saab siis ärgata ja hommikukohvi juua ? JA siis saab kompsudega bussi trügida. Kusjuures ükskord ma kukkusin bussist põhimõtteliselt alla, sest mu reisikotid olid nii suured ja ma ei näinud järgmist astet- ma jäin küll püsti, aga noh lend oli iseeneset juba paras vaatamisväärsus.
No comments:
Post a Comment