Ma tahan need viimased hetked temaga koos olla, aga samas ma ei suuda. Alates hetkest, mil uksest sisse astusin, pole suutnud nutmist lõpetada .. ja seda olukorras, kus ta veel vaikselt liigub ja mulle oma suurte silmadega otsa vaatab. Kindlasti on neid, kes seda valu ei mõista, ent 11 aastaga võib üks väike loom igati osaks sust endast saada. Ma suuda kodu ilma temata ettegi kujutada. Mis maailm see selline on ilma mu väikse musta karvase mõmmibeebita ? just breaks my heart
1 comment:
oh tibuu, :(
Post a Comment