Kui päev on liiga pikaks venitatud, siis tuleb ise endale pause teha. Nii umbes pärast igat teist loengut. Õiguse pausi ajal panime punuma. Khapriiš on päris okei koht.
Nüüd jälle väike tunnine paus lounge's, nagu pildilt näha, on tegemist tõelise puhkekeskusega.. Ei tegelikult tore, et vähemalt üks diivan eksisteerib. Siis varsti saab seminari minna ja mu jutt võib väga segane ja rändom nüüd olla, sest M muudkui küsib mu käest vahepeal seminariküsimusi. Nüüd on mu peas kaos ja siit ma kohe ise ka kaon.
No comments:
Post a Comment