what goes around..

On see karma siis bitch või ei. Ise kaldun uskuma, et mingi tõepõhi sellel siiski on. Ega kui ikka teisi ei aita, siis tõenäoliselt ei aidata hiljem ka sind .. või siiski? Igatahes olen ma viimasel ajal hakanud väikseid heategusid tähele panema. Muuhulgas ka neid, mida ma ise sooritan. Näiteks on lihtlabane näide igasuguste uste/liftide lahtihoidmine. Tavaliselt sellist käitumist vähemalt mina väga tüdrukute puhul pole kohanud, aga no olgu mujal, kuidas on, igatahes minu majas elavad väga viisakad poisid. Et aga karma mulle pärast kätte ei maksaks, üritan ma ise ka alati teistelegi ust lahti hoida või noh ma päris ootama ei hakka, aga ma vähemalt lükkan selle ukse nii lahti, et ta oma paar minutit kinni veereb- elementaarne viisakus, mis ei võta kelleltki tükki küljest. Boonusena võib pärast väikest jõupingutust aeg-ajalt ka tänulikku naeratust näha.

Võib-olla on mul see karma / what goes around-comes around teema seepärast mõttes, et me käisime eelmine nädal seda Cloud Atlase filmi vaatamas? 

Samas võis sarnaseid mõtteid utsitada ka tänane hommik. Kuna ma olin laisk ja kodus oli hea pehme, siis ma tulin Tartusse alles täna. Bussi oodates tuli mu juurde üks naine, kes palus, et ma ühe paki kaasa võtaks ja mingile tüübile Tartus üle annaks. Lasin sekundiks oma paranoiadel lennelda ja kujutasin ette homseid uudiseid sellest, kuidas buss õhku lendas, või siis, kuidas tudeng tabati meelemürke smuugeldamast.  Bussis hiljem pakki silmitsedes märkasin, et sellel oli ka saaja nimi - oh üllatust, seda nime ma olin lausa kuulnud. Ma usun, et kõik, kes te mu blogisse satute, ilmselt ka seda poissi teate, aga ma ei hakka siin avalikult nimesid nimetama ;) . Igatahes kui kohale jõudsin siis ta oli ilusti ootamas ja selle väikse heateo eest, mis ei nõudnud minult absoluutselt mingit vaeva, sain temalt tänutäheks šokolaadi. Loo moraal, ära ole ülbe eestlane, tee head ;) 

Lõpetuseks peaks nüüd ka kõiki üllatama - lähen JÄLLE Finlandiasse.. jah-jah, ma tean, ma alles käisin. sorry!

easy

54 EAPd ja ükski aine ei kattu. Võiksin ise seda õppekorraldust seal spetsialiseerida inimestele.  Aga no igatahes pidu ja pillerkaar, kui ma midagi nüüd maha ei võta. + õhtuti jaapani keelt praktiseerida on loodetavasti ka väga meeldiv, samas kahtlen veel seda valikut, ja kuramus, et hispaaniat ei jõudnud kaasa haarata.

still weekend

Venitasin nädalavahetuse võimatult pikaks ja ei saanud selle ajaga siiski ühtegi tähtsat asja tehtud. Kui mitte arvestada nüüd seda, et täna sain ametlikult oma uue juhiloa kätte- FCKYEA, vahtralehed adjöö.
Blabla, mis ma siin ikka pikalt seletan oma mini-puhkusest, parem topin paar jõulupilti üles.

for your information

Nagu lubatud, sajab blogis lund. Kahjuks ka õues. Kõik oleks tore, kui lumi maha ära tuleks ja rohkem juurde ei tekiks - aga no ei.

Talvisest do-to-listist saab juba paar asja maha tõmmata- nimelt suutsin neljapäeval pärast aastast pausi ka korralikult keset linna maas selitada.  Hakkasin ma siis parklas autosse minema, lendasin selili + sain veel ukselt ka hoobi, kuramuse valus oli. Samuti sain oma sõidu-skille arendada, sest no värske hunnik lund tekitab linnas ja ka maanteel ikka korraliku kaose + mu kodutänav loomulikult tuiskas nii kinni, et ma sain ainult alt tagurdades sisse ukerdada.

Samuti tahaks varakult ja avalikult ära märkida, et mina see aasta jõulukingirallist osa ei võta. Esiteks ma ei oska teistele midagi osta (sest ma näen ainult asju, mida ma endale tahaks), teiseks ma ei viitsi ja mul hakkab pea valutama, kolmandaks ma olen vaene üliõpilane...

ja neljapäevase IPE kohta - I was crying when I met you, no I'm trying NOT to forget you. also I'm failing.

Samuti ütlesin ma täna täiesti mõtlemata välismaalasest seminarijuhile puudunud kursaka kohta, et "yeah, she's missing" :D mu tänase päeva idiootsuse tipphetk.   jah, palun teavitame ka 112e.

someday I'll write a story ..

.. not today - kuid see siin on oma pikkuse poolest ikka ka omaette saavutus :)

Mul on juba hommikutundidest peale tunne, et täna peaks blogima. Ja mitte lihtsalt paar lauset üles viskama, vaid lausa mõttetult pikalt kirjutama. Samas tekib juba krooniliseks saanud probleem - alustamine on raske ja juba praegu tahaks näppe esci suunas sirutada. Ainuke võimalus, kuidas sellest ideest siin üldse asja saaks on vist tüüpiline (tavaliselt küll ebaõnnestuv) tee-premeeri-tee mudel. Ehk siis nüüd sai üks kiire sissejuhatus ja selgitus kirjutatud ja ma võin vähe mugavamalt end sisse seada ja muusika taustal pooleldi magada, pärast kirjutan edasi ...

Vahepeal on umbes tunnike vist mööda läinud, ajasin roomie ja B-ga sorts juttu ja tegin jõulujooki. Terve tuba lõhnab jõululiselt. 

Hommik, nagu pea igal neljapäeval, algas vara-vara. Täpsemalt kell 6 oli esimene äratus - paraku küll ootamatu ja ehmatav. Hetkeks lausa tekkis paranormal activity feeling, kui mulle riiulist shampoonid ja hambapastad voodisse ja maha lendasid. Oleks ma oma pooleliitrise dušigeeliga vastu pead saanud, oleks praeguseks ilmselt nii mõnelegi pidanud seletama, et ei ma ei sattunud võõra rusikaga pahuksisse, ega ka ei kukkunud õnnetult vastu vanniserva. Igatahes ma jäin pärast väikest (suurt) ehmatust uuesti magama ja järgmine kord kui ärkasin oli kell juba 7 ja mul kiire-kiire. Samas kiitused mulle, sest selle tunniga jõudsin käia pesus, süüa ja sättida (teha lokke). Üllataval kombel olin täna ekstra laisk ja ei läinudki oma tavapärase ringiga kooli, vaid otsustasin otsetee kasuks. 

Vara kohalejõudmisest oli niivõrd palju kasu, et sain M-le ja endale hea koha valida, kuigi enam pole sellega vist ka hilinedes väga probleeme, sest erinevalt esimestest loengutest on õigusloengu audikaread märgatavalt hõrenenud. Loengud läksid kahtlaselt kiiresti ja varsti oligi kell juba 11.45 (loeng kestab 12.00ni punktipealt). Järsku hakkas tuletõrjealarm tööle, keegi väga välja ei teinud. Mõni hetk hiljem oli aga ruum juba suitsune ja kui õppejõud lõpuks suvatses pea koridori pista, oli koridor juba täiesti hall. Eestlased nagu ikka võtsid asja väga rahulikult, mõnel oli aega ka prügi maast üles korjata. Mul muidugi oli ülimalt põnev - aga ma ei saanudki teada, mis värk tegelikult oli. 

Seejärel lasin ühe loengu üle ja läksin koju, et siis varsti kohe uuesti kooli minna. Järgmine punkt päevakavas oli seminar, mu aktiivsus oli nullilähedane, essees ka väga mõttelõng jooksma ei hakkand. Panen kõik oma probleemid väsimuse süüks.

Kell 4 punktipealt pidin pannikanurgal B-ga kohtuma. Telefonita on vist tänapäeval ikka võimatu normaalselt asju ajada. Põhimõtteliselt võtsin B koduvõtmed endale ja tagasi ei anna ning homme on seal kastanipuu otsas ühte suuremat kräud oodata. Lähen hoian kiisut või siis hoiab tema mind? Vaatame kõik nurgatagused üle ja ilmselt ka lõhume midagi lihtsalt nalja pärast ära. Kõik on loomulikult külla oodatud ja tähtsamad kutsed on juba ammu laiali saadetud. Attending list on ikka suht kirju. 

Pärast seda oli  1 õnnetu loeng veel. Õnnetu selle pärast, et pärast kella 4 ei oska ma enam oma nimegi kirjutada, ammugi siis mingit võõrkeelt õppida. Samas on alati fun, kui ma peas ennustan, et keda õppejõud järgmisena küsib -- alati joppab - tavaliselt olen mina see õnnelik. 

Nüüd olen moviemaratonil ja kell võiks juba rohkem olla, sest ma tahaks magama minna. Siiralt vabandan nii pika sisutühja postituse pärast, aga I had a feeling. Also pole ammu ridagi kirjutanud, ehk see teeb asju vähe tasa. Vastutasuks jään ise kõiki teisi huvitavaid postitusi ootama.. Nt KL see, et sa päikest saad võtta ei tähenda, et sa sellest blogima ei peaks. 

BTW varsti on jõulud ja mu luban, et mu blogis hakkab lund sadama hoolimata sellest, mida ilmataat lubab. Also täiesti võimalik, et ma leian end siit blogimaalt ka homme, sest inventuur tuleb ju ikka üles märkida? 

ok tsüüs 

united states of what now

Käisin USA-vestlusel... reedel round II .

Kuidas, miks ja mida ???  Ei tea, ei oska ise ka neile küsimustele vastata.

still confused

Esimene emotsioon, mis mind täna valdas oli confusion. No üldse ei  saanud aru, mis kell on. Tunne, nagu oleks aasta koomas olnud, nägin mingeid unenäomaratone.

Tore on igatahes kodus olla, samas ei viitsi tagasi trippida. Kodu juures on hea see, et siin saab konkreetselt kodus passida. Juba A küsis mu käest, et ega ma ometi Viljandis midagi põnevat ei tee. Vastusega, et oh eiei, oli tema ka igati rahul. Veidi on kahju ka, et Tartusse ei jäänud- 1. Oleksin seal tõelist vaikust ja rahu saanud nautida 2. Oleksin M-ga isegi rõõmuga välja läinud, sest ta pole muidu ju kunagi nv-l seal. Tegelikult mul on suur plaan õppima hakata, nagu ikka- samas väga ei looda sellele ja ilmselt teen ikka asju viimasel võimalusel.

Nägin ka eile kodulinna uue rauakolaka ära, suht pettunud, ma oletasin millegi pärast, et see on vähe suurem ja asjalikum. Aga noh, las ta siis olla.

shots shots shots

Ja eile siis vähe mitte nii fäänsi shotiralli ja shootersipunuk.
Õnne B.

riesling

Fäänsid piffid käisid eile B sünna puhul restoranis raha raiskamas. Samas väga ei nuta, sest oli ikka omaette maitseelamusterohke ja mõnus istumine. Vein oli üllatavalt hea, siinkohal tulid suvel saadud kogemused vägagi kasuks. Kui ikka menüüs näed sõna riesling, siis on ju ette teada, et tegemist on valge seltskonnaveiniga. Kusjuures see Saksamaa oma oli isegi parem kui Väravates olnud USAkas. Lausa ülihea oli - ja seda ütlen mina, kes ma veini väga ei armasta. Võib-olla olen vanaks jäänud ja maitsemeeled on muutunud ?

Pärast tahtsime mujale kokteile jooma minna, aga jäime lootusetult hiljaks ja need kohad, kuhu minna oleks tahtnud olid juba liiga täis - pole ka ime, kui on reede õhtu ja õues koerailm.
Üldiselt otsustasime siis koju minna ja homme edasi tähistada, vahepeatusena aga saime B naabrikaga kokku  ja külmetasime veidi veel.

Praegu ma peaks juba jalgu alla ajama ja linnas lingi tormama, aga voodi on liiga soe ja pehme ning ei luba mul siit kuhugi minna. Sorry, B , jääd vist kingitusest seekord ilma. + vihma ka jätkuvalt sajab ja nagu ma eile avastasin, siis mu vihmavari laseb vist vett läbi.

these days

Lõpuks ometi on mid-termide nädal läbi. Päris kohutav oli. Pole ammu sellist asja olnud, et iga päeva peab millekski massiivselt õppima. Tänased 2 vaheeksamit läksid vist päris hukka, üks vähemalt kindlasti. Reaalselt töö oli pmst olematu materjali peale, küsimused inglisekeelsed, teemaks majandus ja kõik vastusevariandid paistsid ühesugused ja õiged olevat - kuidas sellises olukorras üldse peaks midagi oskama?

Igatahes mul on juba praegu hull uni, viimased kaks ööd on ikka väga lühikesed olnud. Ilmselt tuleb korralik minimaalselt 12h-ne uinak, vähemalt loodan selle peale. Siis peab aga kohe linna asju ajama minema, sest kooli pärast on mul nüüd kõik ettevalmistused B sünnaks tegemata.

ehk siis viimased päevad olid kohutavad ja nüüd tuleb loodetavasti siis pikem pidu ja pillerkaar  ( võimalik, et ka üks jalkaturniir - seda ei oska hetkel veel isegi kommenteerida) ja samas ka vaikus ja rahu, sest ilmselt saan see nv ka kodus üksindust nautida - LOVELY , saab õhtuti mõnusalt pimeduses passida ja küünaldega jõulumeeleolu luua , varsti viskan elektriküünlad vist ka üles, sest ma nägin täna lõunakas juba jõulukaunistusi.   Iga kord, kui ma lõunakasse jõuan, siis ma unustan ära, miks ma sinna üldse läksin ja väsin koheselt ära ning ei viitsi ühegi poe poole isegi vaadata- alati !

halloweenist jäin ka ilma- made me so sad :/

first snow

Kodu on üks ütlemata tore koht, kuna siin saab jõululaule laulda, ilma et keegi seda kuuleks. Tegelikult mulle siiski väga ei meeldi, et see lumi juba nii vara maha sadas, aga loodame, et see on ajutine mure. Lumine aeg võiks olla täpselt detsember - jaanuar.

Siia tulime autoga, ma olin küll vähe mures, sest mul on suvekummid alles all ja need pole ka just kõige normaalsemad. Positiivne eilse päeva juures oli see, et tänu sellele, et ma R-ile torni juurde järgi lubasin minna, tean ma nüüd ka, kus see nende ülikoolilinnak asub. Samas mu sisetunne siiski arvab edasi, et tegelikult jääb kogu see kompleks siiski Annelinna. Teine positiivne asi oli see, et seminar, mis tõotas tulla ülinõme, oli hoopis täiesti fun. Negatiivne oli aga see, et mul polnud päeval üldse aega midagi teha, reaalselt jooksin pärast kooli koju, et asju pakkida ja no muidugi mul jäi üks paber maha, mille ma pidin siia tooma. Hetkel pole veel avastanud, mis muud ma maha unustasin, aga ilmselt midagi siiski. Lisaks R-le maandusid autosse ka B ja kiisukas. Kiisu oli väga tubli ja pidas terve sõidu ilusti vastu, alles Viljandis hakkas rohkem paanitsema.

Nüüd ma naudin oma viimaseid murevabu päevi ja lükkan õppimist edasi. Päriselt ka keegi peaks mind püstoliga vist sihtima, et ma midagi enneaegselt tehtud saaks. Mul juba praegu keerlevad peas mõtted väljaminemisest või siis õhtu sisustamisest seriaalide ja sooja chaiga (mitte et mul oleks chaid kodus) , aga no unistada ju võib ja no kakao kõlbab ju iseenesest ka.

Loodame, et A tuleb homme koju ja aitab mul autot timmida, siis ma saaks tagasi ka autoga minna, muidu küll väga ei julge. Käisin ju küll alles libedakoolitusel, aga no ega see reaalselt midagi ei õpetanud, paanikaolukorras ma ikka midagi teha ei oskaks.

liina, ma ei tea, kas sa seda siin üldse loed, aga KURAT VÕTAKS, MIKS SA EI BLOGI. MA OLEN NII PETTUNUD SINUS ! krissu on ainuke tubli, kes mulle vahepeal rõõmu valmistab , ok B ja moos ka aeg-ajalt.

drifting

Nädala selgroog on murtud. Täna lisaks kõigele muule ääretult olulisele tarkusele, sain lõpuks aru, mis vahe on assimileerumisel&integreerumisel. Ega ma varem pole üritanudki neil kahel mõistel väga vahet teha, aga täna kuidagi tundus kõik ilmselge. palju õnne mulle.

Muidugi oli täna tore vihmane päev ja mu saabas andis läbi ja kooli jõudes oli ikka eriti rõve märg lest jalas. 

Õhtuks oli mul siis jääsõit planeeritud. Õnneks ma jättisin endale 45 minti aega, et kohale jõuda, ehkki iseenesest on mingi 10 minuti tee. Igal pool läks lihtsalt meeletult aega, sest no Tartus ikka loeb kõvasti see, kas on tipptund või ei  ja no kella 5ks kuskile jõuda soovides tuleb ikka asju enne vähe läbi mõelda. Igatahes juba bensukas ootasin mingi 10 minutit. Jõudsin siis ilusti kollaste siltide ja mälu järgi kohale ja ei saanud lihtsalt aru, et kuhu ma nüüd parkima peaks. Mitte kedagi polnud kuskil nähtaval ka. Helistasin siis sellele tüübile, kellega asju ajasin ja kui ta siis oma teise numbri pealt lõpuks vastu suvatses võtta, tahtis kohe kõne ära panna ja mulle 15 minuti pärast tagasi helistada.. õnneks jõudsin ruttu vuristada, et eieiei, mul on üks kiire küsimus ainult. Sain siis teada, et ma ikka pean sealt aiast sisse sõitma. Nüüd tagasi vaadates tundub see igati loogiline ka, et autot pole mõtet mingi kilomeetri kaugusele jätta. 

Passisin siis natuke aega seal, kuni kõik kohale jõudsid. Kokku oli kasutuses mingi 5-6 autot. Ühes autos 2 inimest. Hoidsin ise täiega pöialt, et ma mingi kutiga koos auto saaks. Jee, kõige mahedam kutt valis ka minu auto. Pmst pidime tegema ainult kahte harjutust, aga mõlemaid mingi 4-8 korda - 2 tundi kulus kogu üritusele. Igatahes ülifun oli, lasin muidugi poikal esimesena sõita ja ma ütleks, et erinevalt sellest, mis ma teistelt inimestelt kuulsin, oli minu arust kõrval istuda jummaalast mahe :D  Auto keerles nagu karussell . Enamus ajasid kas "põdra" alla või sõitsid ise "teelt välja".  Mina õppisin driftimisest seda, et ainuke võimalus normaalselt takistusest mööduda on siis, kui kiirus on alla 40ne, sest no kui mul ikka auto lappama läks, siis ma ei jaganud üldse matsu, kuhu poole keerama peab. Esimese ülesande ajal lambist spidomeeter andis alla , ehk siis meil autos oli omajagu nalja igakord, kui juhendaja käskis 5 juurde panna 5 maha võtta ... ei tea millest küll , me mõlemad sõitsime huupi käigu järgi .  

JA nüüd siis võib varsti uued load välja võtta ja vahtralehed minema visata. Hea rahulik on olla. 

but think twice .. that's my only advice

Täna on kena ilm. Päras loengut õue minnes oli lausa silmadel valus.
Enne loengut kuulasin koridoris, kuidas soomlased teineteisega eesti keeles üritasid rääkida- awesome. Pärast läksid soomele üle ja mul oli veel põnevam, sest ebaviisakas inimene nagu ma olen, üritan alati soomlaste jutust aru saada. Keelepraktika .. ega kui nad hoogu satuvad, siis on  kõik pudru ja kapsad, aga üldpildist sain isegi aru .
Siis algas itaalia keel ja me pidime mingit lauamängu mängima.. no vahepeal panevad inimesed mind ikka lihtsalt imestama. Üks inimene veeretas kuue ja pidi  terve rea sõnu mitmusesse panema ja artikliga ära kaunistama - okei, sai siis kuidagi hakkama. Järgmine kord, kui tema kord veeretada oli, siis ta veeretas mingi 2 v midagi ja liikus selles samas reas edasi, kust ta just 2 minutit tagasi üle käis, ja pidi seda sama ülesannet ühe sõna peal uuesti tegema ja ta lihtsalt ei oskand. Mitte et ta seda sõna ei oleks osanud, vaid ta lihtsalt ei saanud enam aru, mida ta tegema peab, kuigi ta just natuke aega tagasi tegi selle sama sõna ja üldse kogu rea ära.. oeh, ma lihtsalt tahtsin püsti tõusta ja minema jalutada. okei võib-olla olen ma liiga kärsitu, kui arvan, et inimeste mälu peaks mingil tasemel asju salvestama- ju siis mitte.

Praegu soojendan radika vastas varbaid ja üritan koolivärkidega tegeleda. Ülejärgmine nädal tuleb masendav. Mis värk sellega on, et kõik õppejõud novembri algusesse mingeid mid-term'e on tekitama hakanud, eelmine aasta küll midagi sellist ei olnud, sai rahulikult alles sessi ajal õppimisega alustada.

Homme lähen jääle rallitama- jep mul saavad load varsti läbi. Lause "minu arust oli suht õudne, aga äkki sulle meeldib" ei ole kuidagi julgustav.

damn your eyes

Ilus lebokas õhtu. Põletaks küünlaid värke, aga mul pole mitte ühtegi tikku ega leegiheitjat... mittesuitsetaja-mured. Poes ei tule ju ka never-ever selline väike asi meelde ja siis kodus passin õhtuti õnnetu näoga oma ilusaid küünlaid (teeküünlaid).
Praegu käib korralik multitasking, ma üritan korraga uut muusikat leida ja filmi vaadata - need kaks tegevust reaalselt ei toimi koos kuidagi . siiani olen oma "ostukorvi" 3 hipsterlugu leidnud.

Nüüd on siis jälle nädalavahetus ka minu jaoks kätte jõudnud, mis tähendab, et ei peagi homme äratuskella peale üles hüppama. Tänane koolipäev oli täiesti talutav- russki poliitmajandus läks vähe lappama ja kujunes suuremas osas copy-paste'ks, aga italiaanos ma vähemalt sain targemaks + saime teisipäeva töö tulemused teada -jei , arvestatud.  Ütlemata tore on vahelduseks ülikoolis ka kodutööde või üldse tööde puhul tagasisidet saada. Valdavalt on ainult lõpphinne sessi lõpus nähtaval, töid ja nende parandusi ei näe pmst kunagi, mis on minu arust imelik, sest ma ju ei tea, mis ma valesti teen ja ma teen iga korda samu vigu ilmselt. nt eelmine aasta oli mul ühe õppejõuga kokku 4  ainet kahe semestri peale   ja igas tema aines oli lõpphinde üheks osaks uurimustöö - ma sain kõigi nende tööde eest umbes sama palju punkte - ilmselgelt kukuvad kõik minu tööd ühte stiili ja ma ei oska seda kuidagi trimmida, kui ma ei saa mingit tagasisided..

Siis kui mu kool pool 6 läbi sai, läksin kohe lõunakasse ja sain lõpuks ometi oma kaua igatsetud vaarikad ostetud. Chai'd ostsin ka, aga koju otsustasin sellega hoopis põrandat kasta - ütlemata kurb oli.

jukebox

Kui muidu aru ei saa, et ma pole ammu oma blogi külastanud, siis see,et ma siin uuenduste keskel paar minutit uue sissekande kohta otsima pidin, ütleb kõik. 

Nädalavahetus kodus oli nii hea ja pikk. Pikk ilmselt selle pärast, et ma jõudsin koju juba napilt enne reedet. Samas see õhtu läks totaalselt magamise alla, võib lausa öelda, et ma jäin poole seriaali pealt magama. Siis sai vähe sünna aftekaid peetud ja viisakatel teemadel arutletud. 

Esialgne mõte oli lausa esmaspäeva hommikul tagasi tulla, aga no pühapäevase tripi plussid lükkasid kaalukausi siiski tänase peale. Üksi sõita oli mass igav ja raadiost ei tulnud ühtegi head laulu, ehk siis pidin raadio vahepeal kinni keerama, et endale ise häid laule laulda + need vähesed laulud, mis mu telefonis on, said ka korralikult läbi töödeldud. 

And that's about it. saaks nüüd see järjekordne koolinädal ruttu läbi, võiks jälle rõõmsalt ringi kapata. vähemalt neljapäev ei ole see nädal  täielik õudus. :) 

- ja ma ei suuda kirjeldada, kui väga mulle see pilt meeldib 

think of all the stories that we could have told ~

Mis värk sellega on, et itaalia keele kodutööd nii toredad on. Nagu 10 minti maksimaalselt ja ma võin asjad kinni panna. Äkki ma oleks pidanud ikka mingit keelt ülikoolis õppima, see poliitikateema kisub aina kahtlasemaks. Ei mulle meeldib küll iseenesest, aga no see semester olen ikka eriti võimsate ainetega õnnistatud. Ma ei teagi nüüd, mis esikoha võtab, kas rvpoliitökonoomia, mida loeb venelane inglise keeles ja mille senistes loengutes ma reaalselt mitte midagi kuuland pole (eelmine loeng näiteks surfasin terve loengu telefoniga netis ja üritasin uudiseid lugeda)  või siis pol.süsteemide võrdlus, kus täna olid teemaks mingid AbC+Abc+ABC+aBC+ abc = Y tehted, et nendega siis riike ja värke võrrelda ? ... või siis hoopis õiguse loeng, kus õppejõud kinnitas, et kõigist meist 100st juurakast saavad tulevikus tublid õigusteadlased (näete, ei ole mõtet üldse ise õigust õppima minna, valid lihtsalt mingi lambi eriala ja juristiks kroonitakse sind ikkagi).

Eile käisime varjupaigas ja tõime B'le kiisu - Lapike, uue nimega Laine, sai endale kodu. B'le see nimi väga ei meeldi, aga kiisukas reageerib Lainele väga kenasti. Varsti, kui B teised kassid ka koju tassib, võib teda crazy-cat-lady'ks kutsuma hakata.

Nüüd peagi võib sammud trennisaali poole seada, loodame, et tänane trenn on sama hea kui oli esmaspäeval.
Ja pärast seda võib vist kohe magama minna, sest homme tuleb ju jälle rõõmsalt enne päiksetõusu ärgata. Need neljapäevad võtavad mult eluisu, aga vähemalt ei ole reedel kooli  ja laupäeval tulge siis kõik mu sünnale  ;)

we go on and on and on

No tere sünnipäevanädal. Hirmus, mis number mu kohal õigepea hõljuma hakkab. Juubilar in da houzzz indeed.

Blogi on nii välja surnud, et mul on kohe raske sellest kirjutada. Suvi oli nii efektiivne võõrutuskuur, et toimib veel siiani. Asi ei ole selles, et ma ei ürita. Ma lihtsalt hakkan kirjutama ja siis saab jutt otsa ja kõik tundub nii random ja sisutühi, et ma panen ruttu blogi kinni. Twitteriga on kuidagi kergem .

ja jutt ongi juba otsas. OH mis minust küll nii saab. '

Homme on ainult itaalia keel, ehk siis täna võib lebotada ja homme alles nutan, et ma ei jõua ega viitsi oma sadat teksti ära lugeda ! :)

Buongiorno !

TSÜÜÜS, i'm back. 

Täna oli esimene italiano loeng, kõik oleks vahva olnud, kui mul nii ülikett olla poleks olnud. EI saa aru, mis mürki ma jõin eile. Öösel ärkasin, värisesin lihtsalt niiiiiii räigelt, et ma mõtlesin, et mingi hoog tuli peale. Niii külm oli ja ehkki ma olin mingi normi tekikuhja all, ei suutnud lihtsalt mitte väriseda. Läksin siis vannituppa ja magasin seal pool tundi, sest seal oli soojem.  

picture show !

moving on to the future

Täna on  ilmselt viimane päev selle suve jooksul, kui ma väravates passida saan. Tegelikult ma ikka tubli ja hea inimene ja tegin natuke tööd ka. Ma  kohe ei raatsigi koju minna, siin on nii hea ! 

Eile ja üleeile panime väravaid kinni , neljapäeval kolmekesi ja eile kogu kollektiiviga. Kogu siidrivaat sai tühjaks joodud . 

Kuna ma jätsin eile auto siia, sain täna rõõmsalt jala linna rännata, täielik suvefiiling tuli peale. Täna on vist üldse viimane päev suvepealinnas, natuke kurb on. Ma hakkan kõike ja kõiki igatsema.  Oli mõnus ja tegus suvi. 

workworkwork

Elu on ikka imelik või siis on inimesed imelikud. Sa võid olla superinimene ja 100le inimesele kõik asjad õigesti ette viia ja ülimalt tore ja viisakas olla ja tippi ei saa mitte midagi .. samas teinekord (nagu näiteks täna) inimesed passivad imelikult ja ei söö mitte midagi ära ja ise ka ei tunne, et kõige paremini teenindanud oleks ja voilaaa saad korraga nii palju tippi, et ei viitsi enam kauem töölgi olla.

Üldiselt praegu hakkas vihma nii kõvasti sadama, et inimesed tulevad sisse peitu. Ülimalt positiivne, sest see tähendab, et väga palju rahvast hetkel vähemalt juurde ei tohiks tulla.

must be monday

Kui tööl ei pea olema, siis tuleb niisama tööle teki sisse konutama tulla. No see Internet siin on ikka korralik vana  ja mis toredad töötajad !!!! Linnupoja on nii tubli ja tõi mulle just küüslikuid - awwikas !

Ma polegi seda vist siin blogis veel kurtnud, aga no need Pärnu teed tapavad lihtsalt mu auto varsti ära. Kõik tänavad on üles kakutud ja ainult mingid augud ja künkad ja teravad servad on igal pool. Üritasin täna uuest kohast tulla.. no my god, pole enne sellist teed näinud .. Jõudsin siis suure vaevaga lõpuks kesklinna, läksin poodi ja voilaaa Bett oli poes. Kuna Pärnus nkn midagi osta pole, siis me läksime hoopis sushisse bailama.

Nüüd ma olen juba paar tundi siin vist istunud , peaks vist varsti koju minema ?

bus stop nr. 2012

wow, mu pea valutab.. Sellist asja pole ammu juhtunud. Võib-olla tequila pole mu parim sõber ?
Eile jõudsin lisaks tööle ka õhtul tänu Liisa ja Elisabethi veenmisoskustele peole. Mahe punuk, muud nagu polegi vaja öelda. Tegelikult algas meie punuk juba päeval leti taga kõrvaklappide abil, aiiiiii, kui sellise mussiga plaat seal kogu aeg keerleks, ops, need sommid vihuks seal tantsu ja värki - definitely ! Ainuke asi, millest ma aru ei saa on  see, et mu varbad olid hommikuks mustad nagu öö --what the hell ?

August toob endaga palju vabu päevi , alustades tänasest. Mida asjalikku ma siis täna tegema peaks ? Mitte midagi on õige vastus, kuigi jap poodi peab vist end siiski kunagi vedama, sest ühe kiivi ja mahlapakiga pikka lõbu pole. Samas kui liins jõuaks mõistlikul ajal tagasi, siis me ju võiks sushit v steffi vallutama minna ?

raisin' hell all over town... sorry 'bout it

Kuulan oma kolme lugu või siis ühte albumit ja istun tugitoolis nagu kreeka e .. nii mittemugav on olla, aga ma ei viitsi paremat lahendust otsida. Ma ärkasin ekstra täna selle mõttega veidi varem üles, et korteritädi tulekuks valmis olla.. passisin mitu tundi ja ei kedagi. Siis mul viskas ootamine üle ja china glaze'd ootasid mind ka poes ja ma paningi ajama. Muidugi käis see tädi siin siis, kui ma ära olin. Ma ei tea, kuidas ta neid asju siin ajas, kui ta uksest sissegi ei saanud ?

Mul 2 vaba päeva- tänane päev on hästi sisustatud, mida aga homsega peale hakata ?? Kui ilus ilm on, siis ma lähen randa - nüüd for sure homme on sajandi torm, aga äkki ei ole ? Tegelikult tahaks ju täiega Pärnust minema trippida, aga no ei lasta.

hey, is it summer yet ?

Suvi on läbi või siis läbu, sest mu tuba on järjepidevalt nii sassis, et ma ei leia kunagi midagi üles. No pole lihtsalt aega koristada.. häbi-häbi.  Uskumatu, et juba on august.. juuni-juuli läksid nii kiiresti, ilmselt sama on ka augustiga ja varsti peabki juba asju pakkima ja töölt kooli kolima.

Blogimisega on küll see suvi kurvad lood olnud. Briit lausa mainis, et mu blogi on välja suremas, aga vähemalt twitter elab.

Augusti esimene nädal oli awesome või noh tglt on kogu aeg awesome, aga see nädal oli eriti mahe, sest Krissukas oli Eestis ja  teisipäeval sain koos kahe kullatükiga Pärnusse tulla.. Oleks mul ainult vabu päevi rohkem olnud..!

Eile jõudsime lõpuks Bussi. Õhku asendasid inimesed, muss oli jama, aga baila oli ikkagi. Lisaks kõigele aplaus mulle ja Liinale ja Bettile, et me kõik pärast tööd ikka peole jõudsime. Ma reaalselt kolisin nugadelt kontsadele, kui lollakas ma olla võin, aga samas jäin ellu .

Ok see postitus siin tundub nii random, ma ei tea, ma ei oska enam kirjutada :D
Täna on leboo vaba päev või siis ka mitte, sest ma pean vb tööle minema. Muidu eile oli nagu suht hull tööl, inimesed lihtsalt tulid ainult juurde ja ei läinud minema. Samas ühed kliendid olid niiiiiiiiii toredad, ma ajasin nendega lihtsalt mingi 510 minutit niisama juttu, sellised inimesed teevad kohe tuju heaks ja annavad energiat juurde.

good morning !?

Esmalt, et ma ära ei unustaks, siis tervitused kaugele läände !

Nii. Kell on 9.51 ja ma olen tööl. Istun netis see tähendab.. Tegelikult peaksin siin olema 10.30 . Seega miks ma siin nii vara olen ?  Noh, alustame sellest, et L läks Pärnust ära ja mingid kaks tema sõbrannat pidid meil ööbima. Läksin siis eile õhtul koju ja mida ma näen - suure toa suur aken nii pärani lahti kui võimalik, kedagi kodus pole. Ja me elame esimesel korrusel ja suhteliselt kahtlases piirkonnas, seega tänks inimesed. Lisaks sellele oli igast muud jama ka, millesse ma laskuma ei hakka. Okei, õnneks kõik asjad olid alles. Aga no ma isegi vist lausa roniks põnevusest aknast sisse, kui ma näeks, et kuskil nii lahkelt kutsutakse... :S

Hommikul siis mingi 7st umbes kuulsin, et külalised saabusid koju, neid oli rohkem kui kaks ja nii mõnelgi oli vähe jämedam hääl. Mõtlesin, et no fain, eks ma siis üritan uuesti magama jääda. Siis kuulen, et mu uks veereb vähe lahti ja keegi passib uksel, ma olin seljaga ja üritasin sellest mitte välja teha . Varsti veeres uks uuesti kinni ja ma mõtlesin,et suht lootusetu on uuesti magama jääda. Mul oli tglt nkn 8st äratus. Plaanisin siis netis passida vms. Lebotan siis ja jälle veereb uks lahti ja keda ma näen ... hr.K. :) Siis ta rääkis mulle pikad jutud maha sellest, kuidas tema tahab minu tuppa lahisema tulla. Ma siis, et eieieieieiei, lahise teises toas.  Ta , et ei saa, need seal jamavad ja blabla.. ma et eieieiei mine jama nendega koos. Ta ei andnud alla. Lõpuks ta lihtsalt vaikselt vajus mu voodisse, ilmselt on seal siiani ? Ma andsin alla, hakkasin askeladama ja tulingi kodust ära,  polnud seal väga midagi teha, kui keegi mu voodisse nagu surnud meritäht end paigutanud on . BTW liins, ega teised kõik (ma ei tea, kes ja kui palju neid oli)  magasid sinu voodis , sest diivan oli totally empty.

thank god, et mul on auto ja töövõtmed ..

let's go to the beach-beach ?

Obviously miski siin Pärnus ei soosi blogimist.. Ei töö, puhkus ega ka Internet. Btw , selleks, et praegu siin üldse midagi trükkida saaks pean ma L'i rõdul bailama. Üksi, sest ma olen laisk ja ei viitsinud draakoneid kuulama minna. sorry dude! Ma oma rõdule ei viitsind ronida, seal on kuidagi pime alati, võimalik, et asi on selles, et mul pole normaalset lampi või siis mu kardinad ei taha kohe üldse akna eest lahkuda?

Igatahes mul oli nüüd kolm vaba päeva- kui fking mahe. Nüüd saab kalendrisse linnukesi märkida, sest viimaks ometi jõudsime randa. Esmaspäeval oli muidugi nii külm, et me ei suutnud üle paari tunni kohe kuidagi vastu pidada. Täna paistis ka olukord suht lootusetu olevat, kuid nagu magic puhusime me vihmapilved minema ja ütleme nii, et ma lausa põlesin veits ära :(.

Homsest siis taas väike töömaraton, seega ilmselt ei puhu uued blogituuled siin niipea.

long story not so short...

Kuna on puhkepäev, tuleb ka blogile jalad alla ajada.  Suht jõuetu on olla, käisin majakas, aga ma ei jaksand seal väga püstigi seista. Pikad tööpäevad võtavad ikka nii läbi, et järgmine päev on ka nõrk olla. Eile nii muuseas lugesin meie juuni töötunde kokku, kõige pikem päev oli vist mingi 14 tundi .. päris vahva ju 14 tundi seista ja treppe mööda joosta . Ja no kui juuni alguses oli jõudu piisavalt, et üks laud alla/üles viia, siis suve lõpuks ennustan, et ühe korraga saab 4 lauda viidud ja toole ka mingi 8 ja jõudu jääb veel ülegi. Ilma naljata.

Ma pole siiani väga klientidest rääkinud.. so here we go :
No vahepeal kohtab seal ikka igasuguseid. 99% inimestest on megatoredad, ülejäänud 1% on valdavalt tõsised ja virisevad eestlased. Üleüldse mingi 75% on soomlased (neist suurem osa räägib ainult soome keelt). Venelasi ma vähe üritan vältida, sest ma tõesti ei saa neist aru ja ei oska nendega vene keeles rääkida, kui nad aga mingit muud keelt oskavad, siis on kõik ok. Tore on see, et kui mul on palju laudu ja kõik räägivad eri keelt, siis ma hakkan lihtsalt kõigiga inglise-soome segu rääkima, sest nii kiire on, et pole aega mõelda, et oot, mis laud see nüüd oligi .

Negatiivseid kogemusi klientidega on vist siiani õnneks olnud ainult 2. Esimene oli kunagi alguses, kui mul oli suuur-suur soome-vene laud ja nad pärast ise ka ei teadnud, mis nad tellisid ja hakkas mingi jama ja siis tuli mingi vene tädi seletama vene keeles ja ma ei saanud mitte midagi aru. Aga lõpuks sai õnneks kõik korda. Ehkki ma olin suht masekas pärast neid, jätsid nad mulle vähemalt 10 euri tippi, nii et ma andsin andeks :D !
Teine nõme olukord oli vist üleeile, kui mitte eile. Mingid eestlased (naine ja mees) tulid sööma, see mees oli suht purjus, magas põhimõtteliselt oma taldrikus, mul oli naisest kahju. Kui ma pärast siis arvet viima läksin hakkas see mees mingit nõmedat juttu ajama- umbes, et tule istu mulle sülle ja blabla .. vfffffdkvjdv  iuuu. Kurb, kui midagi halba vastu ei tohi öelda.

Vahvaid olukordi on aga õnneks palju rohkem olnud. Kõike vb ei mäleta ja kõigest ei viitsi kirjutada, aga näiteks üks päev olid mul 2 klienti, kelle juuresolekul ma jääkuubikuid klaasi üritasin ajada. Kuna meil neid õigeid näpitsaid pole, siis ma pidin jääd lusikaga urgitsema. Edasi läks täpselt nii : 1 kuubik klaasi, üks maha, 1 klaasi, üks maha, 1 klaasi, üks maha . Õnneks see tegi neile samapalju nalja kui mulle :D
Üks päev sain roosi , närtsis juba järgmine päev ära, aga no tore ikka.

Esmalt vabandan, et see siin nii pikk postitus tuli. Tegelik lugu, millest kirjutada tahtsin oli hoopis järgmine :
Eile tuli siis üks mees kassasse ja küsis, kas meil sõrmuseid on. Ma siis, et ei ole. Siis ta arvas, et ma võiks midagi sellist otsida, mis oleks nagu sõrmus- ükskõik mis. Läksin siis  otsima, ainuke asi, mille leidsin oli võtmehoidja rõngas. Talle kõlbas. Seejärel palus ta, et ma selle shampakaga koos klaasi paneks ja ta girlfriendile viiks. Suht kahju, et mul ühtegi oma sõrmust polnud sel hetkel talle müüa :D Igatahes kogu seda värki läks nii mõnigi inimene terrassile jälgima. Ma kahjuks ise õiget hetke ei näinud aga no kuulduste kohaselt plaksutati ja see naine ikka päris nuttis pärast. Ma loodan, et ikka õnnest. Igatahes sel mehel ja naisel sai 3 aastat kooselu täis ja ma nüüd ei teagi, kas see rõngas klaasis oli nagu abieluettepanek v lihtsalt miski ? Igatahes väga põnev oli, põhimõtteliselt nagu filmis.  :D