Täna oli järjekordselt selline päev, mil kannavill kandis endakohal suurt silti kirjaga "Võid kindel olla!". Teisisõnu alustasin oma rännakuid väikese tunnise kõnnimaratoniga. Järjekordne töövestlus oli pmst Ülemiste-hoodis. Igatahes jah blabla smile blabla per usual.. Järgmine nädal saab teada, kas saan järgmisesse vooru või ei. Nagu B ütles, siis et mis voore nad korraldavad igal pool, ega ma mingil missivõistlusel ei kandideeri. -.- Tüütuste tüütus. Samas hiljem sain ühest teisest kohast suht häid uudiseid, aga see koht on siiski mu plaan B..
Seega puhkepaus oli lühike. Kohe varsti tulistasin uuesti linna- asju ajama ja kursakaga kohtuma.
Igatahes hakkasin sealt siis tagasi tulema, mõtlesin küll korraks, et hüppan trollile?, aga siis ikka raputasin pead ja andsin kandadele valu. Mõnus uduvihm aitas ka kiirkõndimisele kaasa. Samas koju tulin siiski mingi 2 tundi vist. Okei ma vahepeal ekslesin Prismas ja lõpuks üritasin teed lühemaks lõigata (loe: tegin mingi asjatu ringi). Igatahes lõpuks jõudsin ikkagi kohale ja olin mingid paar närust tunnikest nagu surnund meritäht voodis pikali, almost-almost oleksin magama jäänud.
Seega puhkepaus oli lühike. Kohe varsti tulistasin uuesti linna- asju ajama ja kursakaga kohtuma.
Päevanali juhtus siis ühe valgusfoori all. Seisime seal siis mingite inimestega (ainult üks oli päris mu kõrval). Ühel hetkel siis hakkasin luksuma :D Esimene luksatus tuli nii kõvasti, et mu kõrvalolija võpatas. Nagu sellest veel vähe oleks olnud, mul oli endal nii naljakas, et ma naersin üksi kõva häälega. Pidin lausa B-le helistama, et ma päris totakas välja ei näeks.
Pärast seda suursündmust tegin endale raamatukokku konto ja plaanisin sealt edasi Virusse dokumendifotosid pildistama minna. Kahjuks aga peeglisse vaadates avastasin, et mul oli kleidikaelusel mingi triikimis-helkimisplekk, mis ainult väga erksas valguses end ilmutas.. nice. Jätsin siis pildistamise vahele ja läksin kooli aega surnuks logelema.
Aa enne seda suhtlesin mingi välismaalase sõbraga telefoni teel- üritasin talle seletada, et ta sõber on Viru Keskuses. Lõpuks läks asi juba liiga informatsiooninõudlikuks, et ma pidin ütlema, et "sry I really don't know".. kuna ma tõesti ei tea, mis bussid kus peatused peatavad. Ma polnud sel hetkel veel kordagi oma ühiskaartigi kasutanud.
Ja siis veel tuli õues tuli mingi mees, näitas digikast mingi maja pilti ja küsis minult, et kus see on. Mul loomulikult polnud halli aimugi. Aga tore vähemalt teada, et ma paistan seda nägu olevat, nagu ma teaks. :)
Igatahes läksin koos vihmaga siis kooli.. Meie osakonnas? on ülimõnus tudengilounge. Nii et paar plusspunkti Tallinnale ka lõpuks ometi. Isegi kott-toolid on olemas.
Sain siis oma kaks minutit istuda, kui tuli mingi tsikk. Alguses ajas niisama juttu ja lõpuks siis jõudsime vestlustuumani- usuvärbamine. Kutsus mingisse vestlusringi.. eeheeehe. No inimesena paistis tglt tore, aga jah sry but no. "Aga sa siis ei arva, et elul on mingi suurem mõte ka?" -.o
Ta siis jättis mulle mingi kutse ja ma noogutasin viisakalt, et jajah aitäh kutsumast.
Siis läksin sain kursakaga kokku. Terve see raamatukogulaadne asi oli õppijaid täis- WHAT?? teine nädal on, simmod raisk. Üks lausa tuli ja palus meil vaiksemini rääkida. FU!
Pärast meie minikoosolekut läksin tagasi loungema ja siis mõtlesin, et mu päeva sammulimiit oli juba pigem täis- ehk siis otsustasin bussimaailma uudistada. Õige buss hilines muidugi mingi 10 minutit :))).
Siis sellele lisaks ei osanud ma seda kaarti õigesse kohta näidata. Vehkisin muudkui ekraani ees.. nii kaua kuni üks asjatundlik mulle lõpuks näpuga õiget kohta näitas :D. Maybe I was blind, maybe I was stupid, maybe I was tired, maybe my life had no real meaning (peab vist ikka diskussioonile minema nüüd). Kokkuvõtvalt ütleks, et oli natuke mark, aga samas njääh who cares.
Seda kõike nüüd üle lugema ma küll ei hakka, sest
VEAD teevad meist ju inimesed!!!
... kill me now
No comments:
Post a Comment