evvvvvvvvvverybody in the whole place

Jeehaa, pole ammu ekskursioonil käinud. Täna sain seda suurt viga lõpuks ometi parandada. 

Alustuseks sain oma lätlasega kokku, temaga oli kaasas ka itaallane ja siis ühines meiega veel üks eesti-ameeriklane. Kõndisime siis tipa-tapa neljakesi A.Le Coqi. Tee läks ruttu ja juba olimegi kohal. 

Giid pajatas seal mingeid lugusid, ma ei tea, ei kuulnud midagi väga alguses. Ainuke küsimus, mis mul juba eelnevalt oli, ja mida ma ise ometi välja uurida ei viitsinud, oli see, et miks just A.Le Coq - et mida see nimi tähendab, kui üldse. ALBERT Le Coq oli mingi tegelane. vot siis. 

Siis ronisime kuskile kõrgele-kõrgele, päris kurb, kui keegi meist kõrgust oleks väga kartnud, sealt ikka oli läbi silla võre mõnus alla vaadata. Umbes nagu 9.korruselt. Saime väljas ka kuskil tünni otsas käia, vaade Tartule oli päris suurejooneline. 

Tripp lõppes siis joomapeoga. Ma võtsin mingi siidri, õnneks joppas selline, mida ma proovinud polnud, aga noh ma sõin nätsu samal ajal, et ega väga aru küll ei saanud, mis maitsega oli. Igatahes joogi taustaks lasti peotümmi- tglt oli see mingi õlletehase tutvustusfilm, aga see muusika oli nii räige träna, et mul sisemisest naerust vesi tikkus silma. 

Pärast kõndisime siis väljakatega tagasi linna. Super toredad inimesed ja nagu juttu oleks veel kauemakski jätkunud. Vahepeal ikka tore päris võõrastega suhelda. 

Siis käisin väsitasin end veel natuke linnas, trügisin mingite vanuritega Maximas ja tulin koju ära. Ma olin nii väsinud, täiesti õudne. Endalegi üllatusena ärkasin siis mingi 2 tundi hiljem üles, sest ma mõtlesin, et roomie tuli koju ja hakkas laulma. Tegelikult laulis kõrvaklapp mu kõrvas. 

Nüüd sain ka just mingi võõra tüübiga kokku korraks koridoris, viisin talle piibu. Ta nii kenasti kutsus mind ka suitsumulle puhuma, aga ma ei viitsind päris üksi minna. Roomzid ju kõik kuhugi kadunud. 

undo it

Elagu Triinu sünnipäev või noh elagu see, et see tagantjärele ära tähistatud sai sõbrapäeval!
ja elagu Shooters, kui sealt head mussi tuleb, nagu reedel, ja ostku endale elu, kui sealt halba muusikat tuleb, nagu eile. NII HALB. nii halb nii halb. Läksime korraks siis M-ga zavoodi.. jep zavoodi ja ma oleks 10x rohkem sinna jäänudki, kuna esimese asjana tuli kõlaritest The Black Keys. ah. love. Nad kindlasti lasid mu roosikesi ja teisi ka. AGA ma ei saa seda nende playlisti nkn kunagi kuulata, sest kellelegi ei meeldi ju see koht väga..
On another note ja jätkuvalt elu ja olu võrreldes, reedel oli linnas naljakaid inimesi, laupäeval olid pooled mingid idioodid, üks tüüp ajas Kapriisis nii lolli juttu mulle, et ma tahtsin lihtsalt nutta.

Elagu mu kolmepäevased koolinädalad, kuni nad veel kestavad. Kujutaks ette, et 3 päeva kooli on lebo, aga ma täna terve päeva homseks üritanud õppida. Lugesin terve pika tsiviilühiskonna teksti läbi ja ei mäleta mitte midagi. ZERO, ehk siis ma hakkan nüüd seda uuesti lugema algusest, sest mingitele lollakatele küsimustele peab ju ka alati vastama ja vastus stiilis "eeh, fck off, ma ei tea ju" ei ole vist aktsepteeritav?

Külalised läksid ka ära päeval. Meil on siin tõeline peomaja, mõni muidugi magab siiani (as in alates hommikust, korraks oli paar tundi üleval ka, ja nüüd on kell juba 23.20). Talent kahtlemata. Ma ei suudaks.

standing in line to see the show tonight

Faking kooliga, täpsemalt viimase semestri tunniplaaniga, oli korraks palju jama, õnneks saime korda kõik vist ja nüüd on vaja lihtsalt see viimane valik langetada.

Ilmselt võtan kolmest võimalikust valikainest inglise keele. Mida ma tahtsin tegelikult juba esimesel aastal võtta, aga siis ei sobinud see teiste värkidega jne. Samas see on kahel järjestikusel päeval ja hommikul vara.. No ei lähe mitte kohe üldse see hommikune kool mulle peale.
Läksin siis täna lihtsalt seda loengut/praktikumi uudistama, mõtlesin, et noh jah eks kõik on nkn võõrad näod, aga võta näpust, juhuslikult võtab see tsikk, kellega ma eelmine aasta itaalia keeles tuttavaks sain ja natuke rohkem suhtlesin ka seda aine. Aga teised inimesed seal tundusid ka toredad, paar päris välismaalast oli ka sekka sattunud.
Sellised keeletunnid on ikka hoopis teistmoodi kui mu tavapärased loengud. Enamus ajast pidime mööda klassi ringi koperdama ja inimestega jutustama. Õppejõud oli ka nii vahvalt rõõmus kogu aeg. Mu otsus on vist langetatud, peaks nüüd vist enne 5 linna minema ja selle õpiku ära ostma?

Ja siis õhtul wimprole, YEEEHAA. Ma loodan, et on sama naljakas kui esimesel korral.