first snow

Kodu on üks ütlemata tore koht, kuna siin saab jõululaule laulda, ilma et keegi seda kuuleks. Tegelikult mulle siiski väga ei meeldi, et see lumi juba nii vara maha sadas, aga loodame, et see on ajutine mure. Lumine aeg võiks olla täpselt detsember - jaanuar.

Siia tulime autoga, ma olin küll vähe mures, sest mul on suvekummid alles all ja need pole ka just kõige normaalsemad. Positiivne eilse päeva juures oli see, et tänu sellele, et ma R-ile torni juurde järgi lubasin minna, tean ma nüüd ka, kus see nende ülikoolilinnak asub. Samas mu sisetunne siiski arvab edasi, et tegelikult jääb kogu see kompleks siiski Annelinna. Teine positiivne asi oli see, et seminar, mis tõotas tulla ülinõme, oli hoopis täiesti fun. Negatiivne oli aga see, et mul polnud päeval üldse aega midagi teha, reaalselt jooksin pärast kooli koju, et asju pakkida ja no muidugi mul jäi üks paber maha, mille ma pidin siia tooma. Hetkel pole veel avastanud, mis muud ma maha unustasin, aga ilmselt midagi siiski. Lisaks R-le maandusid autosse ka B ja kiisukas. Kiisu oli väga tubli ja pidas terve sõidu ilusti vastu, alles Viljandis hakkas rohkem paanitsema.

Nüüd ma naudin oma viimaseid murevabu päevi ja lükkan õppimist edasi. Päriselt ka keegi peaks mind püstoliga vist sihtima, et ma midagi enneaegselt tehtud saaks. Mul juba praegu keerlevad peas mõtted väljaminemisest või siis õhtu sisustamisest seriaalide ja sooja chaiga (mitte et mul oleks chaid kodus) , aga no unistada ju võib ja no kakao kõlbab ju iseenesest ka.

Loodame, et A tuleb homme koju ja aitab mul autot timmida, siis ma saaks tagasi ka autoga minna, muidu küll väga ei julge. Käisin ju küll alles libedakoolitusel, aga no ega see reaalselt midagi ei õpetanud, paanikaolukorras ma ikka midagi teha ei oskaks.

liina, ma ei tea, kas sa seda siin üldse loed, aga KURAT VÕTAKS, MIKS SA EI BLOGI. MA OLEN NII PETTUNUD SINUS ! krissu on ainuke tubli, kes mulle vahepeal rõõmu valmistab , ok B ja moos ka aeg-ajalt.

drifting

Nädala selgroog on murtud. Täna lisaks kõigele muule ääretult olulisele tarkusele, sain lõpuks aru, mis vahe on assimileerumisel&integreerumisel. Ega ma varem pole üritanudki neil kahel mõistel väga vahet teha, aga täna kuidagi tundus kõik ilmselge. palju õnne mulle.

Muidugi oli täna tore vihmane päev ja mu saabas andis läbi ja kooli jõudes oli ikka eriti rõve märg lest jalas. 

Õhtuks oli mul siis jääsõit planeeritud. Õnneks ma jättisin endale 45 minti aega, et kohale jõuda, ehkki iseenesest on mingi 10 minuti tee. Igal pool läks lihtsalt meeletult aega, sest no Tartus ikka loeb kõvasti see, kas on tipptund või ei  ja no kella 5ks kuskile jõuda soovides tuleb ikka asju enne vähe läbi mõelda. Igatahes juba bensukas ootasin mingi 10 minutit. Jõudsin siis ilusti kollaste siltide ja mälu järgi kohale ja ei saanud lihtsalt aru, et kuhu ma nüüd parkima peaks. Mitte kedagi polnud kuskil nähtaval ka. Helistasin siis sellele tüübile, kellega asju ajasin ja kui ta siis oma teise numbri pealt lõpuks vastu suvatses võtta, tahtis kohe kõne ära panna ja mulle 15 minuti pärast tagasi helistada.. õnneks jõudsin ruttu vuristada, et eieiei, mul on üks kiire küsimus ainult. Sain siis teada, et ma ikka pean sealt aiast sisse sõitma. Nüüd tagasi vaadates tundub see igati loogiline ka, et autot pole mõtet mingi kilomeetri kaugusele jätta. 

Passisin siis natuke aega seal, kuni kõik kohale jõudsid. Kokku oli kasutuses mingi 5-6 autot. Ühes autos 2 inimest. Hoidsin ise täiega pöialt, et ma mingi kutiga koos auto saaks. Jee, kõige mahedam kutt valis ka minu auto. Pmst pidime tegema ainult kahte harjutust, aga mõlemaid mingi 4-8 korda - 2 tundi kulus kogu üritusele. Igatahes ülifun oli, lasin muidugi poikal esimesena sõita ja ma ütleks, et erinevalt sellest, mis ma teistelt inimestelt kuulsin, oli minu arust kõrval istuda jummaalast mahe :D  Auto keerles nagu karussell . Enamus ajasid kas "põdra" alla või sõitsid ise "teelt välja".  Mina õppisin driftimisest seda, et ainuke võimalus normaalselt takistusest mööduda on siis, kui kiirus on alla 40ne, sest no kui mul ikka auto lappama läks, siis ma ei jaganud üldse matsu, kuhu poole keerama peab. Esimese ülesande ajal lambist spidomeeter andis alla , ehk siis meil autos oli omajagu nalja igakord, kui juhendaja käskis 5 juurde panna 5 maha võtta ... ei tea millest küll , me mõlemad sõitsime huupi käigu järgi .  

JA nüüd siis võib varsti uued load välja võtta ja vahtralehed minema visata. Hea rahulik on olla. 

but think twice .. that's my only advice

Täna on kena ilm. Päras loengut õue minnes oli lausa silmadel valus.
Enne loengut kuulasin koridoris, kuidas soomlased teineteisega eesti keeles üritasid rääkida- awesome. Pärast läksid soomele üle ja mul oli veel põnevam, sest ebaviisakas inimene nagu ma olen, üritan alati soomlaste jutust aru saada. Keelepraktika .. ega kui nad hoogu satuvad, siis on  kõik pudru ja kapsad, aga üldpildist sain isegi aru .
Siis algas itaalia keel ja me pidime mingit lauamängu mängima.. no vahepeal panevad inimesed mind ikka lihtsalt imestama. Üks inimene veeretas kuue ja pidi  terve rea sõnu mitmusesse panema ja artikliga ära kaunistama - okei, sai siis kuidagi hakkama. Järgmine kord, kui tema kord veeretada oli, siis ta veeretas mingi 2 v midagi ja liikus selles samas reas edasi, kust ta just 2 minutit tagasi üle käis, ja pidi seda sama ülesannet ühe sõna peal uuesti tegema ja ta lihtsalt ei oskand. Mitte et ta seda sõna ei oleks osanud, vaid ta lihtsalt ei saanud enam aru, mida ta tegema peab, kuigi ta just natuke aega tagasi tegi selle sama sõna ja üldse kogu rea ära.. oeh, ma lihtsalt tahtsin püsti tõusta ja minema jalutada. okei võib-olla olen ma liiga kärsitu, kui arvan, et inimeste mälu peaks mingil tasemel asju salvestama- ju siis mitte.

Praegu soojendan radika vastas varbaid ja üritan koolivärkidega tegeleda. Ülejärgmine nädal tuleb masendav. Mis värk sellega on, et kõik õppejõud novembri algusesse mingeid mid-term'e on tekitama hakanud, eelmine aasta küll midagi sellist ei olnud, sai rahulikult alles sessi ajal õppimisega alustada.

Homme lähen jääle rallitama- jep mul saavad load varsti läbi. Lause "minu arust oli suht õudne, aga äkki sulle meeldib" ei ole kuidagi julgustav.

damn your eyes

Ilus lebokas õhtu. Põletaks küünlaid värke, aga mul pole mitte ühtegi tikku ega leegiheitjat... mittesuitsetaja-mured. Poes ei tule ju ka never-ever selline väike asi meelde ja siis kodus passin õhtuti õnnetu näoga oma ilusaid küünlaid (teeküünlaid).
Praegu käib korralik multitasking, ma üritan korraga uut muusikat leida ja filmi vaadata - need kaks tegevust reaalselt ei toimi koos kuidagi . siiani olen oma "ostukorvi" 3 hipsterlugu leidnud.

Nüüd on siis jälle nädalavahetus ka minu jaoks kätte jõudnud, mis tähendab, et ei peagi homme äratuskella peale üles hüppama. Tänane koolipäev oli täiesti talutav- russki poliitmajandus läks vähe lappama ja kujunes suuremas osas copy-paste'ks, aga italiaanos ma vähemalt sain targemaks + saime teisipäeva töö tulemused teada -jei , arvestatud.  Ütlemata tore on vahelduseks ülikoolis ka kodutööde või üldse tööde puhul tagasisidet saada. Valdavalt on ainult lõpphinne sessi lõpus nähtaval, töid ja nende parandusi ei näe pmst kunagi, mis on minu arust imelik, sest ma ju ei tea, mis ma valesti teen ja ma teen iga korda samu vigu ilmselt. nt eelmine aasta oli mul ühe õppejõuga kokku 4  ainet kahe semestri peale   ja igas tema aines oli lõpphinde üheks osaks uurimustöö - ma sain kõigi nende tööde eest umbes sama palju punkte - ilmselgelt kukuvad kõik minu tööd ühte stiili ja ma ei oska seda kuidagi trimmida, kui ma ei saa mingit tagasisided..

Siis kui mu kool pool 6 läbi sai, läksin kohe lõunakasse ja sain lõpuks ometi oma kaua igatsetud vaarikad ostetud. Chai'd ostsin ka, aga koju otsustasin sellega hoopis põrandat kasta - ütlemata kurb oli.

jukebox

Kui muidu aru ei saa, et ma pole ammu oma blogi külastanud, siis see,et ma siin uuenduste keskel paar minutit uue sissekande kohta otsima pidin, ütleb kõik. 

Nädalavahetus kodus oli nii hea ja pikk. Pikk ilmselt selle pärast, et ma jõudsin koju juba napilt enne reedet. Samas see õhtu läks totaalselt magamise alla, võib lausa öelda, et ma jäin poole seriaali pealt magama. Siis sai vähe sünna aftekaid peetud ja viisakatel teemadel arutletud. 

Esialgne mõte oli lausa esmaspäeva hommikul tagasi tulla, aga no pühapäevase tripi plussid lükkasid kaalukausi siiski tänase peale. Üksi sõita oli mass igav ja raadiost ei tulnud ühtegi head laulu, ehk siis pidin raadio vahepeal kinni keerama, et endale ise häid laule laulda + need vähesed laulud, mis mu telefonis on, said ka korralikult läbi töödeldud. 

And that's about it. saaks nüüd see järjekordne koolinädal ruttu läbi, võiks jälle rõõmsalt ringi kapata. vähemalt neljapäev ei ole see nädal  täielik õudus. :) 

- ja ma ei suuda kirjeldada, kui väga mulle see pilt meeldib