Ja ma olen õnnelikult kodus. Või siiski niiväga õnnelik ei ole, oleks võinud ikka Tallinnasse jääda, aga millegi pärast jõudis meile see hea idee alles liiga hilja kohale.
Kuidas üldse selline superidee Moosile ja Piimale külla minna tuli ? Ausalt ma ise ka ei tea, lihtsalt päeval rääkisime niisama ja ükshetk ma juba otsisin bussi, mis mu raudteejaama viiks. Leidsin ka ja astusin lausa õiges peatuses maha. Läksin siis edasi, nägin, et mitu rongi passivad, ent kuskil mingit silti pole. Ronisin siis lihtsalt esimesse ja küsisin mingi piffi käest, et eem, läheb see ikka Tln-sse ? Istusin siis maha, nii hea koha sain ja siis mingi 5 minti max sain seal olla ja mingi tädi koos lapsega tuleb, et blaablaa, kuskil kahest pinki pole, et kas ma oleks nii tore ja istuks mujale, et ta saaks oma lapsega istuda. Mõtlesin siis, et dafuq, kuidas ta just minu välja valis - igas kaheses pingis istus enamasti ainult 1 inimene. Aga noh, ei viitsind väga nõme ka olla ja otsisin endale lihtsalt uue koha.
Kui ma pealinna jõudsin, siis oli juba pime ja kelmid kelmikülast olid nii laisad, et ei tulnud mulle isegi vastu. Aga no worries, troll juba ootas mind ja ma ei eksinudki kopliliinidele.
Punuk oli tore, mis pole ka ime, kui kohal on ainult toredad inimesed, eks !
JA no ega igapäev ei saa koos Beyonce'ga punuda. Ja hilisem Shooters oli ka mahe ja ma vist täitsa mõistan nüüd liinzi suurt armastust selle koha vastu.
AND now I'm home. Sweet home Viljalabama.
No comments:
Post a Comment