All that I say, you always say more,

Eile saime ikka mõnusalt seigelda..Ma panin paberi, mida me arvasime,et kindlalt vaja on, Triinule autos ilusti  põhimõtteliselt sülle. Kuid muidugi unustasime mõlemad selle ära, kui kohale jõudsime, ja avastasime alles siis, kui Triin oli juba mingi bussi peal ja ma ringteelt välja sõitnud ja hoopis teises suunas. Mul polnud isegi tagasi minemise võimalust. Õnneks aga on Triin julge ja sai paberi mingis apteegis uuesti välja prinditud ja mina sain rahus venna juurde sõita. Aa, kas ma mainisin, et Triin jõudis vahepeal selle bussi pealt maha tulla ja paduvihmas ringi joosta? Vaeseke, oleks me vaid teadnud, et seda paberit polegi tegelikult kellelgi vaja. 

Igatahes  ma siis jõudsin venna juurde ja sain seal aega parajaks teha. Lõpuks sõitsime akadeemilisele ja kuna seal parkida polnud, siis jätsin auto vennale, et ta sellega koju läheks ja pärast mulle järele tuleks. Läksin siis majja sisse ja loomulikult sain tsirkust teha. Ma tean ma ainuke idioot maailmas, kes selle peale ei tule, et ID-kaarti vaja võib minna. Ja nagu välja tuleb, nad ei olekski saanud mind ilma selleta testile lasta. Helistasin siis ruttu vennale ja ÕNNEKS ta oli alles seal lähedal ja ma sain oma dokumendi kätte ja test võis alata. Heh, see audutooriumis veedetud 3 tundi olid ühed ebamugavamad, lihtsalt lebotada polnud võimalik. Testist ise ma ei hakka rääkima, see oli mõttetu ja ma sain kõvasti bingostiili harrastada. Wuhuuu, homme saab vist tulemused teada? 

Pärast seda läks elu lihtsamaks, sõitsin üksi kesklinna ja plaan oli parkida Zeppelini juurde 2 tunni rajale. See oli loomulikult täis ja ma tiirutasin seal ja siis üks koht avanes aga ma polnud õiges suunas oma autoga. Ma ei oska nüüd seda asja seletada aga ma igatahes parkisin veidi viltu, väga muud võimalust polnud. Saime Triinuga kesklinnas kokku ja tsillisime ja siis kunagi õhtul tulime koju .