Opereerisin Mõmmiku peast tundmatu objekti. Okei, ma eeldasin, et on kaks varianti- kas on tegu puugi või kasvajaga. Igatahes võttis see mul oma pool tundi aega, kuna mõni rahutu patsient siples ja ma ise olin surmani hirmunud. Õnneks või kahjuks oligi see puuk, nagu ma arvasin/lootsin- olen korra varem ühte näinud. Ma arvan, et inimestel nad nii suureks ei paisu, aga no Mõmmi oma oli küll oma sendisuurune. Oleks ju juba varem selle eemaldanud ( isa või keegi, mitte mina), aga me arvasime, et see on mingi punn- mõmm omab ka neid. Igatahes täna ma uurisin ja lõikasin tal tukka ja siis arvasin, et ma ei saa ikka asja nii jätta. sff kadjabajfgs kf vvhhhhh kui jube see oli, mul siiani külmavärinad.. samas jällegi oli veidi põnev ka. Ma proovisin alguses professionaalse puugieemaldajaga. Asjatu vaev. Oldschool on see, mis töötab- pintsetid. Pärast pistsin parasiidi, kes edukalt ka pärast pingelist pooltundi oma jalgu siputas ja ringi roomas, põlema.
Korras. Ma olen uhke, et ma oma tibupead hätta ei jätnud.
|
Btw, sel ajal oli pikk tukakarv IN. |
4 comments:
annan sulle au! ma poleks julgend :D
ma ka ei julgend üldse, aga mis mul üle jäi :D
nii nunnu passipilt :)
hehe, jaa !
Post a Comment