Vahel tahaks ka olla prügikastipea, kellel kõik meeles, mis kunagi õpitud/kuuldud/nähtud. Tõesti sellised inimesed on olemas. Samas aga oskus unustada on palju väärtuslikum. Kui ma vaid suudaks valikuliselt asju unustada, oleks elu palju muretum. Kuid kõik need mõtted, mis minu arust võiksid mu ajust kustuda, on sinna justkui liimitud- superatakiga loomulikult.
Ook, tegelt mul oleks Maximasse vaja minna. Damn , miks ükski neist ei võiks kuskil lähiümbruses paikneda? Liimipea, kui seda loed, siis too mulle cappuccinot. ja 1 pastakas ka palun.
No comments:
Post a Comment