Monday, February 28, 2011

the end is not near, it's here


Täna on veebruari viimane päev. Märts-plärts on ju põhimõtteliselt juba suvi. Igatahes ma ei oska siin blofis enam mitte millestki eriti kirjutada. Nagu üleüldiselt. Mitte, et ma varem oleks osanud.. aga siiski. Ma olen tegelikult natuke õnnetu ka. Varsti on plärtsivaheaeg ja kõik inimesed lähevad reisile. Juhei, tegelikult ma olengi alati tahtnud Eestis üksi elada- aitäh inimsõbrad, et lõpuks ometi mu soovi täidate.
No muidugi võin ma ju Soome H&M-i elama minna, aga ma ei saa ju kogu aeg ka seal käia.

Ilmselgelt ei kirjutanud ma seda esimest lõiku täna. Mul ongi viimasel ajal kombeks postitusi esmalt siia istutada ja siis vaikselt neid edasi arendada.





Friday, February 25, 2011

hippie3011


Mina siin jälle aega parajaks tegemas. Seekord ootan, et Krissu mu peale võtaks v helistaks, et ma saaks tänavale ronida ..
Igatahes ma tegin end nii hipiks, kui suutsin. Väga vist ei õnnestunud, aga noh suled on mul massid ja pats peas on ka päris huvitav :D Ah ja muidugi peace'i ka minimaalselt . Ok, kõne tuli. Öösel/hommikul ehk jätkan muljetamist ?

Wednesday, February 23, 2011

Happy 100th post to me !


Tegelikkuses on siiski nii, et kõik 100 sissekannet on täies avalikkuses nähtavad vaid mulle.. ehk siis maakeeli - mõned postitused on säilinud draftina.
Igatahes varsti võib mu blogile ka sünnipäevatorti tuua, mõni siin saab ju kevadel juba 1-aastaseks. Oh küll see aeg ikka lendab, aga mis siin ikka nostalgitseda.

Ja tänaks siinkohal ka Moosiautomobiili, et see terve REISI vastu pidas :D

Ma ei tea, mis täna teha.. Oleks vähe soojem, tõmbaks oma lamamistooli välja ja peesitaks päikese käes, vaataks seriaale ja jooks smoothiet. Oh, miks see kevad alles nii kaugel on?

Samas peaks kirjandit kirjutama, aga ma ju ometi ei viitsi .





Tuesday, February 22, 2011

Thursday, February 17, 2011

no explanation


Ei ole olemas mingit seletust järgnevatele olukordadele :

  • Ma kirjutan praegust postitust kinnastesse peidetud kätega.
  • Mu aastavanusesse aknasse on üleöö mingi kriips tekkinud. Millest? Õhk seda teab. Äkki oli põhjuseks see lumepall, millega Liimipea mind üks päev üllatas ? Või siis õues on tõesti mingi 60 kraadi ja isegi elutute asjade siseehitus hakkab üles ütlema.
  • Hommikul kukkusid nii peegel kui telefon mõlemad kaks korda järjest kõrgelt ja jõuga vastu põrandat ja üllataval kombel jäid mõlemad ellu.
  • Õues on umbes 10 korda soojem, kui ma kannan tosse oma karvaste saabaste asemel.
  • Mu banaanipuu protesteerib Eesti külma talve vastu.
Kell on kuidagi kahtlaselt kiiresti 5 saanud- mis on iseenesest tore. Ma tahakski juba õue lõdisema minna ja siis trenni jõuda ja avastada, et HEHE, polegi uut kava.


Saturday, February 12, 2011

Reverse graffiti

Tõsiselt mahe idee. Kas Eestis on kuskil juba midagi sellist tehtud?
Põhimõtteliselt kujutab see endast siis graffitit, mis on loodud räpase pinna peale, seda puhastades.








Friday, February 11, 2011

Heading out.. probably end up fist bumping somewhere ?!


Ma mõtlesin, et lööks aega surnuks, kuni auto kohale jõuab. OI, kuidas mul praegu vedas, et endale auto suutsin järgi moosida. Ma ei jõuaks sellise ilmaga hommikuks ka oma väravast kaugemale. Iseenesest väravaga on üldse probleeme. Järjest ilmnevad mingid vallid, mis avanemist takistavad ja tõenäoliselt olen niikuinii peagi sunnitud üle aia ronima hakkama.

< 3





Dance first. Think later. It's the natural order

Sunday, February 6, 2011

whatever happens, don't u let go off my hand


Põnev on see, kui mullide puudumine takistab klientide teenindamist. Samas mida üldse selliselt kohalt oodata ? :D Pangakaardigagi ei saa siiani maksta..

Igatahes, vaatan praegu Simpel Sessionit . Ma nüüd mõistan seda Sheckleri fenomeni. Muide ta just praegu võitis :)- pole ka ime, kui teised võistlejad tegid niisama trikke, siis tema tegi backflippe .




Wednesday, February 2, 2011

I think i think too much



Vahel tahaks ka olla prügikastipea, kellel kõik meeles, mis kunagi õpitud/kuuldud/nähtud. Tõesti sellised inimesed on olemas. Samas aga oskus unustada on palju väärtuslikum. Kui ma vaid suudaks valikuliselt asju unustada, oleks elu palju muretum. Kuid kõik need mõtted, mis minu arust võiksid mu ajust kustuda, on sinna justkui liimitud- superatakiga loomulikult.

Ook, tegelt mul oleks Maximasse vaja minna. Damn , miks ükski neist ei võiks kuskil lähiümbruses paikneda? Liimipea, kui seda loed, siis too mulle cappuccinot. ja 1 pastakas ka palun.