Sunday, February 8, 2015

wonderful

Kuna ma ei suuda turunduse kodutööd rohkem hekseldada ja tööle end sättida on ka veel veidi liiga vara (ja ega ei viitsi ka), siis ongi ainuõige Spotify-ga kaasa rokkida ja siia miskit üles heita.

Neljapäeval liikusin siis oma üheks ainsaks päris vabaks päevaks/ õhtuks Tartusse. Kõigepealt ajasin pikad jutud maha H-ga ja siis B-ga ja siis mõlemaga korraga. Woohoo. Nii tore oli. Neile läheksin lausa iga nädal külla, kui vaid saaks.

Järgmine hommik ronisin kohe ruttu rongile, sest kellel siis reede õhtul kooli ei oleks eks. Loeng oli vist ok(?), õppejõud oli mingi eriti noor ja üliõnnelik, et sai seal ees miskit seletada, aga no tore tegelikult, ma olin ka kohe tema õnnelikkuse üle õnnelik... kuni ta siis ükshetk otsustas, et võiks minu ja K käest arvamust küsida. Nagu eeh "Umm, oh... yeah, so... this is..." (jap ing.k loeng, international värk. Ma järjekordselt unustasin end seda tumedanahalistest koosnevat gruppi jälgima. Üks preils näris nii hoogsalt Hubba-Bubbat, et ma kartsin, et tal lõug nõksatab mingi hetk paigast)

Loeng ise aga lõppes oodatust varem, mis igal teisel juhul oleks olnud õnnistus!!!, ent sel korral oli mul plaan T-ga linnas kokku saada pärast kooli ja noh ega Tallinnas ei jõua kuskile 5 minutiga. Õnneks aga oli K-l ka vaja mingi tund surnuks lüüa enne rongi ja seega tegime Virus tiire ja ma rääkisin talle herr Propaganda loengutest ja kapriisitsemistest.

Siis nagu kellavärk pidi K ära minema ja T helistas, et ta nüüd Estonia juures. Läksime siis Cubanitasse, aga kõik oli of coors kinni broneeritud. Kuidagi jõudsime siis pooljuhuslikult Butterfly'sse. Väga mõnus koht.

Pärast paaritunnist kokteilitamist otsustasime edasi liikuda. Liikumine T-ga on aga omaette ooper. Ma satun sageli mingisse jutuhoogu ja siis ei pane enam tähele, kuhu me täpsemalt suundume, ja T, ta võtab kohe hobukaariku juhirakmed enda kätte ja hakkab ma ei tea mis valedes suundades liikuma :D

Ah ja siis korraks astusime ka Deja Vu-sse sisse. Mis koht see selline on? Esimese hooga andis see punane valgus ja need lettidel aelevad poolpaljad tsikid veits sellise stripika fiilingu. Aga vist ikka ei ole päris nii hull? Eniveis me seal kaua ei olnud.

Aga mis oli naljakas selle Deja Vu juures oli see, et kohe kui me uksest sisse astusime tuli meie juurde mingi naine:" no tüdrukud, minge pange riided ära, siis vaatame, mis edasi saab"
Ütleme nii, et meile jäi mõlemale T-ga tunne, nagu me oleks sinna proovipäevale läinud. :D Thanks, but no thanks.