Taking the floor

Agenda-setting:

1. Prismasaaga

2. Foorum

1. ALATI kui ma ÜRITAN Prismasse minna on mul pärast alati midagi toredat oma päevast rääkida. Alustame siis paar nädalat tagasi juhtunust. Seisin linnas bussipeatuses (kes ei tea, siis Prisma asub fvking getos, igati korralikus, aga siiski getos). Kuulasin rahulikult muusikat, kui ühtäkki piirasid mind kaks venelast. Väga nende venemölast aru ei saanud, aga hurmuripilk ja "devutška krasivaja" ajasid mulle piisavalt hirmu ja õuduse peale, et ma taganesin trepist üles ja mõtlesin seal edasi oodata. See muidugi mu uusi "drusja'sid" ei takistanud, nad ikka rääkisid minuga sealt alt edasi, mis peale ma jätsin selle Prisma kus see ja teine ja põgenesin Maximasse. 

Järgmisel korral ootasin 20 minutit, päike paistis samas nii kuumalt, et oleks mul vähem riideid seljas olnud, oleks kindlasti randid järel. Vaatasin siis uuesti bussiaegu- fuck, jah tuleb alles 20 minuti pärast. Läksin siis vahepeal Taskusse ja tegin aga parajaks. Tagasi bussipeatusesse minnes ootasin oma tubli 20 minutit veel, still nothing- andsin alla. Koju jõudes avastasin, et nad on vahepeal bussiaeg muutnud, jeehaa. 

Eile mõtlesin, et cmoon ma ei anna alla, tulgu või veeuputus. Ootasin siis järjekordselt selles kurikuulsas bussipeatuses. Out of nowhere seisab mu ees mingi noormees... käepikkuse tulipunase roosiga. See kord tuli lausa buss, aga no päris raske oli korvi ja selle maani ulatuva roosiga hiljem seal vahekäikudes manööverdada. Still it was so sweet. 

2. FOORUM. Vaatan siin praegu Foorumit, sest ma peaks bakat tegema ja ma ei taha. Keskerakonna esindaja ajab ainult natukene kettasse. Kas nad saavad mingi spetsiaalse demagoogiakoolitsuse enne avalikku esinemist? 

Küsimus talle oli midagi sellist  "Kas Keskerakond toetab ka Ukrainat?" 

Vastus: "Jah muidud leiame ka meie, et kõik küsimused tuleks rahumeelselt lahendada. Mitte mingil juhul ei tohiks vägivallatseda."  

Minu vabas vormis tõlge: "Jah, me oleme ka rahu poolt, nagu ka meie valimissloogan "RAHU" teile juba on loodetavasti sisendanud. Kõik Ukraina- Venemaa küsimused tuleks rahumeelselt lahendada. Seejuures ma ekstra ei maini, et me Ukraina poolt oleksime. Kui kõik on poliitiliselt korrektne ja vägivaldsete intsidentideta, siis võiks meie pooles Venemaa terve Ukraina ka enda alla neelata, why not, võtku ka Baltiriigid. Tegelikult meil poleks otseselt ka VeneMAAILMA tekke vastu midagi, kui see toimiks muidugi rahutingimustes! Tänan küsimast! Valige meid! PEACE !  

almost five

KODU .. oh kallis kodu. 

Kui ma poleks pidanud täna bakat tegema ja juhendajale saatma, oleks päev väga perfect olnud. 

Siiski ma sain õues kirjutada ja kui päike peale paistis oli nii soe. Silmad kinni varbaid sirutades ei saanud arugi, et mul tegelikult mantel ka seljas oli. 

Common mistake

Järjekordne episood sarjas "K ei kuula!"

Situatsioon poes:
*Mina pangakaarti rahakotti surumas, tsekike parasjagu printerist vabaks pääsemas*
Müüja avas oma suu, teadsin juba ette, et ta küsib, kas ma tsekki soovin.. ei hakkand meie mõlema väärtuslikku aega raiskama ja pobisesin kohe pärast tema küsimust oma vastuse otseselt teda kuulamata ära. Välja kukkus see geniaalne idee siis selliselt:
Müüja: Head päeva jätku!
Mina: Ah, ei ole vaja!

Loo moraal, ära kunagi kuula, mis inimesed sinu käest küsivad. Ennusta oma peas ja vasta nagu kahurist. Vähemalt on endal pärast naljakas. Natukene.

Also mainiks, et nägin täna nii toredaid unenägusid, kus ühes ma sikutasin ühte kunagist klassiõde mööda maad juustest ja teises plaanisin Liina ja Krissuga Tartus lipakatepeole minna. Viimase unenäo tegi huvitavaks see, et Liinal oli väga awesome sini-lilla soeng... ja Krissu.. eeh, tema peas elasid ühed tõsised rastad täiesti oma elu.

JA nüüd tagasi mu Aafrika lemmikriikide seaduste lahtitõlgendamisele ja OECD money flow tabelite peale karjumisele. Kas saab üks veebileht üldse rohkem erroreid toota? Kas asi on mu arvutis? Või ei taha USA lihtsalt, et ma nende rahaasjades nuhiks???

XOXO,
Cuckoo's Island

I am as surprised as you are

Nii motiveeritud Moosikese kommentaaridest, et olen juba teist päeva järjest end blogimaal väljendamas. 

Tänane päev läks kuidagi raisku, kool hakkas liiga hilja, enne seda nkn midagi teha ei viitsinud. Loengus tuli välja, et võime oma homset kodutööd mitmekesi teha - kaks pead on ju ikka kaks pead (mina panustasin 0,5-ga ja M pani oma 1,5 pead mängu). Tegelikult mu aju lülitus juba siis automaatselt välja, kui loengus mingeid lineaarjooni ja kõveraid pidi meenutama hakkama. Eeh gümnaasiumi mate? Me Liinaga kuulasime mussi ja ootasime kohvipausi, mitte ei lahendanud mingeid võrrandeid. Tuleb välja, et mate tõesti tuleb sind mingil eluperioodil kummitama... look at that.. 

Igatahes läksime siis pärast loengut M-ga "loogilisi" mudeleid lahendama, suurem osa ajast läks vist siiski tuleviku üle arutlemisele. 

Ja nüüd ma jõudsin kunagi koju ja suure suuga lubasin bakat kirjutama hakata, aga Ameerika suursaadik ajab mingit jama telekas ja ma ei suuda oma tähelepanu sellelt koondada. "We don't categorize countries.." -yeah right. 

Monkey business

Hehhe, Moozel, su kommentaar oli nii armas, et ma kohe pidin hetkega kõik oma tegemised pooleli jätma ja siia tulema.
Mis siin salata, ma tegelikult juba ükspäev mõtlesin blogile (sai 4-aastaseks) ja vaatasin nukrusega, kuidas aastatega on postiusside arv kahanenud mõeldamatult. Ja siis kui miski meenub, aga samas nagu täpselt ei mäleta,  et mis, polegi mul kuhugi tulla, et oma mälu värskendada.

Üldiselt tahaks öelda, et ma olen tubli olnud ja bakatööd kirjutanud. HAHA, ma siiani vist siiski loodan, et see kirjutab end ise. Mul oleks vaja transkribeerijat või kedagi seesugust. Ma võiks jutustada poindist ja keegi teine võiks ilusti kõik sõnad ritta siduda ja korrektsete akadeemiliste viidetega ära kaunistada. Kaunistustest rääkides.. võtsin eile jõulutuled maha.

Procrastination - ükspäev koristasin lausa tuba, tolmutasin isegi telekatagust tühermaad. Esmaspäeval otsustasime roomiega, et võiks õhtul linna heeliumiga õhupalle minna otsima - leidsime ka. Ühe pooliku telliskivi panime ka laguneva maja küljest pihta ja siis printisime wrecking-Mileysid raamatukogus välja. Ah et miks? Sest et miks mitte. Mina tahaks küll, et mu aknast lendav Miley mööda kihutaks, õhupallid ees. Eeh bitches be loco.

Aga vihma sadas, tuul oli tugev. Miley oli nõrk ja õhupallid elasid oma elu. Still, it was a test run, järgmisel korral oleme juba targemad.

Mis ma täna teinud olen?
Ühe lõigu ja siis veel ühe.. Aga ma veel jõuan täna igasuguseid pudrumägesid kokku vorpida, no problem.
Siis boksi-koosolekut siinsete inimestega pidanud. Viimaste päevade traditsioon.
Roomiet pooliku porgandiga visanud, sest ta vist ütles midagi lolli, või oli mul lihtsalt igav?
Poes käinud- hull käimine oli, pood avati maja all pmst, ma võiks sinna sussidega minna.

Homme hakkab koolis uus aine- loogilised mudelid. No ma juba tean ette, et seal ei saa mitte midagi "loogilisti" nii või naa olema. Why even bother?

Tahaks koju minna, pole ma ei teagi kui kaua juba käinud. Ainult üks asi annab kindlalt märku sellest, et ma pole ikka tõsiselt kaua Viljandis olnud - mu näpud! mu kitarrinäpud! need on täiesti ära paranenud. Mis tähendab, et järgmine kord kui ma koju kitrarri tinistama satun on näpud jälle täiesti pehmod ja kitarrikeeled üritavad neist iga hinna eest läbi tungida.

And that's about it.
See you again next month.
XoXo,
Cuckoo's-Island